Baltimaad 1996-2009

Kümme Baltimaade geograafiaolümpiaadi 1996-2009

Ülle Liiber, TÜ LOTE Ökoloogia ja Maateaduste instituut

1. Esimene Baltimaade geograafiaolümpiaad toimus 1996. aastal 1.-4. oktoobrini Riias. Ürituse algatajaks ja hingeliseks juhiks oli ja jäi kuni lõpuni Natalja Buile Läti Riiklikust Eksamikeskusest.

Esimesest olümpiaadist võttis osa 18 õpilast, igast riigist kuus. Olümpiaadi kogu võistlus seisnes vaid kirjalikus töös, milles kontrolliti teoreetilisi teadmisi ja mõningaid praktilisi oskusi. Vastamine oli individuaalne. Ülesanded olid peamiselt maailma rahvastiku ja asustuse kohta, kuid meie üllatuseks oli küsimusi ka maadeavastustest ja geograafia ajaloost. Kokku kestis töö neli tundi, sest iga ülesanne jagati õpilastele eraldi ja selle täitmiseks oli ette nähtud kindel aeg. Kõik ülesanded olid tõlgitud kolme keelde, õpilased vastasid küsimustele emakeeles. Pärast pingsat kirjatööd oli võimalus lõõgastuda Riia Toomkirikus kontserti kuulates.

Teisel olümpiaadipäeval sõideti ekskursioonile Kuramaale, kus tutvuti liivlaste asualadega. Olümpiaadi tulemused tehti õpilastele teatavaks viimasel päeval. Esimene koht läks Lätile, teisele auhinnalisele kohale tuli vaid ühe punktise vahega Raul Allikivi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist. Viienda koha sai Sven Illing Nõo Reaalgümnaasiumist. Esikümnesse mahtusid meie õpilastest veel Liis Palumets Ülenurme Gümnaasiumist ja Arp-Mihkel Laht Tallinna Inglise Kolledžist. Veel osalesid võistlusel Jaan Pärn Tallinna Üldgümnaasiumist ja Mihkel Lember Saaremaa Ühisgümnaasiumist.

 

2. Teine Baltimaade geograafiaolümpiaad viidi läbi 1998. aastal 16.-19. aprillini Tartus. Olümpiaadi üldteemaks oli Euroopa loodus-, majandus- ja sotsiaalgeograafia. Võistlusest võttis osa 24 õpilast, seitse igast riigist. Ürituse korraldajateks olid TÜ geograafia instituut ja Tartu Loodusmaja.

Esimesel olümpiaadipäeval, pärast linnaekskursiooni toimus võistlus “Tunne Tartut”. Õpilastel, kes olid jagunenud 3-4 liikmelisteks gruppideks, tuli üles leida ja kaardile kanda mitmesuguseid objekte, määrata nende asukoht, suundi jne.

Teise päeva hommikupoolikul viidi läbi kirjalik töö, mis koosnes kolmest osast: esimeses kartograafia blokis tuli näidata oma teadmisi kaarditundmises, teises osas pidid õpilased vastama mitmesugustele üldteemaga seotud küsimustele ja kolmandas osas tuli õpilastel kokku viia lühikestes videoklippides näidatud linnad kaardile märgitud linnade asukohtadega. Sama päeva õhtupoolikul toimus veel teinegi võistlus Hugo Treffneri Gümnaasiumi arvutiklassis, kus iga riigi võistkond näitas oma arvuti kasutamisoskusi. Vahepeal külastati ka kaardifirmat “Regio”, et näha, kuidas sünnivad kaasaegsed kaardid.

Kolmandal päeval toimus õppeekskursioon Põhja-Eestisse, sh Tallinna, et tutvuda Eestimaa eriilmeliste maastikega. Pikemalt peatuti Kostivere karstialal, Jägala joal ning Jüris, kus sealne geograafiaõpetaja Andres Maastik korraldas põhjaliku ekskursiooni.

Olümpiaadi võitsid ülekaalukalt leedulased, kes noppisid esimesed kuus kohta. Leedulaste paremust võib eelkõige selgitada sellega, et paar nädalat tagasi oli neil toimunud Euroopa teemaline vabariiklik geograafiaolümpiaad. Eestlastest oli parim Oliver Lillepruun Tallinna 32. Keskkoolist, kes jäi üldjärjestuses seitsmendaks. Üheksandaks tuli Liis Palumets Ülenurme Gümnaasiumist. Järgnesid Ragnar Siil Gustav Adolfi Gümnaasiumist tuli (14. koht), Gert Veber Rannu Keskkoolist (17.koht), Mikk Saar Tallinna 49. Keskkoolist ja Raul Allikivi Kilingi-Nõmme Keskkoolist jagasid 19.-20. kohta, Indrek Tiigi Tallinna Üldgümnaasiumist (21. koht). Kaasa võistles veel Ardi Link Järve Gümnaasiumist.

 

3. Kolmas Baltimaade geograafiaolümpiaad toimus 1999. aastal 15.-17. maini Leedus Vilniuses. Esimesel päeval toimus nagu ikka võistluse pidulik avamine, seejärel ekskursioon Leedu vanimasse Aukštaitija rahvusparki. Teel tegime peatuse Euroopa keskpunkti tähistava kivimüraka juures. Õhtusöögile viidi meid Vilniuse teletorni, kust avanes linnale imeline vaade.

Teisel päeval toimus kirjalik töö ja maastikuvõistlus, kus õpilastel tuli asimuuti määrata, taimi tunda, orienteeruda ja muid praktilisi oskusi näidata. Õhtul jalutasime Vilniuse vanalinnas. Kolmandal päeval pärast pidulikku lõpetamist käisime Trakai rahvuspargis.

Eesti võistkonnas osalesid Vilniuses Tõnis Erm Gustav Adolfi Gümnaasiumist, kes saavutas kokkuvõttes esikoha, Martin Rünk Tallinna Üldgümnaasiumist tuli kolmandale kohale, Martina Mõis Nõmme Gümnaasiumist oli 8., Erki Post Vinni-Pajusti Gümnaasiumist 9., Liina Rae Haapsalu Gümnaasiumist (13. koht), Erkki Laaneoks Paide Ühisgümnaasiumist (15. koht) ja Gert Veber Rannu Keskkoolist (19. koht).

 

4. Neljas Baltimaade geograafiaolümpiaad toimus 28.-30. septembrini 2000. aastal taas Riias. Olümpiaadi üldteemaks oli seekord Põhjamaad.

Olümpiaadi esimese päeva võõrustajaks oli Riia Kommertsgümnaasium, kus toimus pidulik avamine, kirjalik töö ja võistlus, kus tuli internetist otsida infot ühe Põhjamaa tutvustamiseks.

Teine olümpiaadipäev viis osavõtjad ekskursioonile Kuramaale. Reisil tutvuti mitmete huvitavate loodus- ja kultuuriobjektidega. Muljet avaldasid Euroopa kõige laiem juga Venta jõel ja 1000 aasta vanune Kuldīga linn. Enamuse jaoks oli uudiseks, et Kura madalikul Abava orus kasvatatakse kahel hektaril viinamarju. Tagasiteel sõideti läbi Skrundast ja Läti tsemendilinnast Brocenist.

Kolmanda olümpiaadipäeva hommikupoolikul, enne pidulikku lõpetamist jäi aega tutvuda Riia vanalinnaga. Olümpiaadi esikohad jaotusid kõigi Baltimaade vahel. Esikohale tuli Läti võistleja, teise koha võitja, Andreas Haas Vinni-Pajusti Gümnaasiumist kaotas kuldmedali vaid ühe punktiga. Üldse olid parimate õpilaste punktivahed minimaalsed, näiteks kuuendaks jäänud Indrek Hoop Põlva Gümnaasiumist kaotas võitjale 2,5 punktiga. Eestit esindasid veel Ivar Veskioja Tallinna 32. Keskkoolist, Joonas Leib Kanepi Gümnaasiumist, Vahur-Peeter Liin Tartu Descartes’i Lütseumist, Martin Rünk Tallinna Üldgümnaasiumist ja ainsa tüdrukuna Triinu Jairus Lihula Gümnaasiumist.

 

5. Viies Baltimaade geograafiaolümpiaad jõudis ringiga jälle Eestisse, toimudes seekord 27.-30. septembril 2001 Pärnus. Võõrustajaks oli TÜ Pärnu Kolledž, kus toimus pidulik avamine ja viidi läbi kirjalik töö. Teisel päeval sõitsid kõik Jõulumäele, et osaleda maastikuvõistluses. Seekordne maastikuvõistlus oli esimest korda üsnagi tõsiste ülesannetega: kaardi järgi tuli leida maastikul kontrollpunktid, liikuda läbi metsatuka etteantud asimuudil, kujutada samajoontega pinnamoodi, kirjeldada mullaprofiili jne. Proovisime Baltimaade olümpiaadil esmakordselt maastikuvõistluse elemente, mis meie vabariiklikul olümpiaadil olid muutunud juba tavalisteks. Kahjuks oli ilm sügiseselt vihmane ja pärast tuli õpilaste töid ükshaaval kuivatada, et joonistatud plaane ja profiile õiglaselt hinnata.

Kolmanda päeva õppeekskursioonil tutvuti Lääne-Eesti loodusega ja Haapsalu linnaga. Hilisõhtul kuulutati välja seekordse võistluse tulemused. Võitjaks osutus Läti poiss Edvard Vickun, teist kuni neljandat kohta jagasid koos leedulasega meie õpilased Sander Kallas Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ja Vahur-Peeter Liin Tartu Descartes’i Lütseumist, Ivar Veskioja Tallinna 32. Keskkoolist tuli 5. kohale, Sander Mägi Tallinna 21. Keskkoolist jäi 18. kohale, Lauri Aasmets Tallinna Gümnaasiumist 19. kohale ja Siim Espenberg Tartu Kivilinna Gümnaasiumist 21. kohale.

 

6. Kuues Baltimade geograafiaolümpiaad leidis aset 2003. aastal 16.-18. maini Leedus Nidas. Olümpiaadi avamine ja kirjalik töö toimus Nida Keskkoolis. Nii kirjalikus töös kui maastikuvõistluses pöörati põhitähelepanu kohalikele luidetele ja nendega seotud prbleemidele. Kura säär kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Sellel võistluse raames oli võimalus jalutada Kura poolsaarel Nida rannapromenaadil ja imetleda sadamavillasid ning romantilisi kalurimajakesi. Kõige erilisem oli jalutuskäik Kura sääre liivaluidetel, mida teatakse kui rändluiteid ja mis aastasadade jooksul on külasid ohustanud. Kõrgetelt liivaluidetelt avanes imekaunis vaade merele ja lahele. Nidas külastasime Thomas Manni suvekodu. Matkasime veel Nõidademäel, kuhu on rajatud müstiline puuskulptuuride park. Lahe ääres käisime vaatamas kormoranide ja hallhaigrute kolooniat, nähtu meenutas surnud metsa.

Riho Taba Hugo Treffneri Gümnaasiumist sai 2. koha, Tanel Jairus Lihula Gümnaasiumist 3. koha. Võistkonda kuulusid veel Martin Küüsmaa Tallinna Prantsuse Lütseumist, Margus Menert Tallinna 32. Keskkoolist, Tõnis Roots Türi Gümnaasiumist, Meelis Muhk Tallinna Reaalkoolist, Siim Avi Tartu Karlova Gümnaasiumist.

 

7. Seitsmes olümpiaad toimus 7.-10. oktoobrini 2004 Lätimaal Siguldas. Et võistluspaik meile üsna lähedal asus, siis otsustasime Siguldasse väikebussiga sõita. Alustasime reisi Tartust ja juba teel tutvusime loodusjõudude toimimise ja inimtegevuse mõjudega nii Lõuna-Eestis kui Põhja-Lätimaal.

Peale võistluse pidulikku avamist Sigulda Keskkoolis, siirdusime geograafia kabinetti, et ühiselt kokku panna järgmise päeva kirjalik töö. Saatjatele on alati olümpiaadi kõige pingelisemaks ja väsitavamaks osaks õhtu ja öö enne võistluspäeva, mil tuleb kolme Balti riigi eelnevalt ettevalmistatud erinevatest ülesannetest vormida olümpiaadi kirjalik töö. Kõigepealt valime kõigi ühise otsuse alusel ülesanded, siis tõlgime need ja lõpuks vormistame iga ülesande eri lehele. Väsimusega võideldes jõutakse aga töö käigus arutleda sellegi üle, mis vahepeal haridussüsteemis juhtunud, mis ühes või teises riigis hetkel suurimad valuprobleemid või milline peaks üldse kaasaegne geograafiaõpetus olema.

Maastikuvõistluse valmistab ette võistluse organiseerijamaa, meie abi palutakse vaid ülesannete tõlkimisel. Seekordne maastikuvõistlus oli üsnagi raske, mitmetele kohalikke olusid kajastavatele küsimustele oli kaugelttulnuil raske vastata. Pärastlõunal alanud vihmasadu pani viimastena startinud õpilased eriti raskesse olukorda. Vaatamata nii korraldajate kui ilma tekitatud raskustele vormus hilisööks seekordse võistluse pingerida.

Eesti võistkonna parimaks osutus Hannu Ploompuu Tallinna Prantsuse Lütseumist, kes oli üldjärjestuses kolmas. Järgnesid Triin Tekko Tallinna Prantsuse Lütseumist (9. koht), Martin Küüsmaa Tallinna Prantsuse Lütseumist (12. koht), edasi Aleksei Kisseljov Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Markus Puusepp Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, Toomas Laarits Tallinna Prantsuse Lütseumist ning Piret Piip Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Teisel päeval toimunud õppeekskursioon viis meid Läti looderannikule. Uudistasime Saulkrasti kuurortlinna ja rannikul kerkivaid luiteid, külastasime Limbaži ja Liivi lahe äärseid rannajärsakuid. Meie kõigi kurvastuseks ei viidud meid ürituse käigus Sigulda külje all paiknevasse Turaida lossi ja nii otsustasime ärasõidupäeva hommikul seda lätlaste-liivlaste kuulsat kohta külastada ja Leedu võistkonnale tutvustada. Tagasisõit Eestisse venis pikemaks, kui olime arvanud, sest juba hommikul Siguldas alanud paduvihm muutus Vidzeme kõrgustikule tõustes lumelörtsiks. Pidime leppima pinnamoe mõjuga ilmastikuoludele ja kiirust vähendama, et tihedas lumesajus teel püsida. Tartusse jõudsime hilisõhtuks ja Tallinna lapsed said koju vastu ööd. Urmasel tuli veel tagasi Tartusse sõita ja hommikul kaheksaks kooli jõuda.

 

8. Kaheksas olümpiaad tõi meid taas Eestisse, toimudes seekord 29. septembrist kuni 2. oktoobrini Narvas. Selleks et mahutada pidulik avamine ja lõpetamine ning kõik osavõistlused ja õppeekskursioon kolme päeva sisse, otsustasime ürituse korraldada seni kujunenud traditsioonist erinevalt. Alustasime üritust Pärnus, kuhu kõik 29. septembri õhtuks kogunesid. Järgmise päeva hommikul alustasime ekskurseerivat sõitu Narva, tutvudes teele jäävate huviobjektidega. Olümpiaadi pidulik avamine toimus kahuripaugu saatel Rakvere linnuses. Enne õhtut jõudsime külastada veel Kohtla Kaevandusmuuseumi ning võtta kaevurilõuna, mis tekitas õpilastes ja õpetajateski korraliku elevuse. Narvas võõrustas meid TÜ Narva Kolledž.

Kirjalik töö toimus sisulises mõttes traditsioonilisel moel, uuenduseks vaid küsimused värvilistelt slaididelt, mida saime tänu videoprojektori olemasolule kasutada. Maastikuvõistlus kujunes aga tõsiseks katsumuseks ja žüriilegi väikeseks tüliõunaks, sest kasutasime ülesandeid, kus õpilastel tuli lisaks geograafiaalastele teadmistele rakendada ka matemaatikas ja ajaloos õpitut.

Võistluse tulemused kujunesid järgmiseks: Hannu Ploompuu Tallinna Prantsuse Lütseumist saavutas esikoha, Marko Vainu Tallinna Vanalinna Hariduskollegiumist tuli 7. kohale, temale järgnes Margo Neemela Tallinna Reaalkoolist 8. koht. Ardi Tammpuu oli 12. ja Kristjan Kiiman 15., eestlastest ainsa tüdrukuna võistelnud Eleriin Tekko Tallinna Prantsuse Lütseumist 19. ja Gert Virroja 20.

 

9. Üheksas Baltimaade geograafiaolümpiaad toimus 27.-30. septembrini 2007 Leedu kuurortlinnas Druskininkais. Võistlus koosnes neljast osast: valikvastustega arvutivoor, multimeedia viktoriin, teoreetiliste teadmiste kontroll ja välitööd. Kui varasematel aastatel tõlgiti küsimused iga riigi emakeelde, siis nüüd olid kõik küsimused ja ülesanded inglise keeles, vastata võisid õpilased aga oma emakeeles. Arvutivooru, viktoriini ja välitööde küsimused olid koostatud vastuvõtja maa poolt, teoreetilise osa ülesanded pandi kokku kolme riigi varem ettevalmistatud materjalidest. Rõõm oli tõdeda, et ülesannete üldine tase oli hea ja üsnagi sarnane rahvusvahelise olümpiaadi suunitlusele.

Peale pingelist võistluspäeva toimus väljasõit koos piknikuga Druskininkai lähedal paiknevasse puuskulptuuride vabaõhumuuseumisse, kus peale taieste imetlemise sai jälgida noorte rahvatantsijate esinemist ning koos nendega tantsiti mitmeid leedu rahvatantse.

Teisel päeval siirduti õppeekskursioonile Druskininkai lähiümbrusesse ja õhtul toimus linnamuuseumis olümpiaadi pidulik lõpetamine. Välja jagati kuus auhinnalist kohta (üks I, kaks II ja kolm III järgu diplomit), millest neli said meie õpilased. Karl Samoson Tallinna Reaalkoolist ja Artur Staškevitš Tallinna Prantsuse Lütseumist II järgu diplom ning Ave Lauren Tallinna Reaalkoolist ja Kristo Siig Tallinna Prantsuse Lütseumist III järgu diplom. 10. kohale jäi Peeter Kanter Tallinna Reaalkool ja 11. kohale Kirke Narusk Tallinna Prantsuse Lütseumist. Punktivahed olid suhteliselt väikesed, mis näitab, et kogu võistkond oli ühtlane ja esines järjekordselt edukalt.

 

10. Kümnes ja viimane Baltimaade geograafiaolümpiaad toimus ürituse algatajamaal Lätis 2009. aastal 24.-27. septembrini Skrīveris, ajal, kui Lätis valitses tõeline masu ja suurem osa taolisi üritusi lihtsalt ära jäeti. Tänu Natalja Buile entusiasmile ja arvukatele sponsoritele, sai viimaseks plaanitud Baltimaade olümpiaad siiski teoks.

Žürii 10. Baltimaade olümpiaadil. Rytas Šalna foto.

Daugavast paari kilomeetri kaugusel paiknev Skrīveri väikelinn võttis meid vastu soojades sügisvärvides. Ürituse pidulik algus kujunes tõeliseks suurürituseks, kus peeti tänukõnesid ja anti üle väärikaid aukirju ürituse pikaaegseile tegijaile. Tavapärane kirjaliku töö kokkupanek hilistel õhtutundidel sujus tõrgeteta, polnud vaja enam küsimusi tõlkida ja tänu rahvusvahelistele olümpiaadidele olid ka üldised sisulised sihid sarnasemaks muutunud. Tulenevalt olümpiaadi asukohast oli üldteemaks energiamajandus, -ressursid ja probleemid Maastikuvõistlus toimus linna lähistel ja kulges samuti tõrgeteta.

Õppeekskursiooni käigus tutvusime Pļaviņase hüdroelektrijaamaga, saime aimu, mis juhtub ümbruskonna looduse ja asulatega, kui jõele rajatakse pais ja selle taha tekib ümbritsevaid alasid uputav veehoidla. Korraks jõudsime sisse põigata ka Jēkabpilssi, kus õhtuhämaruses otsisime üles mälestusmärgi, mis tähistab seal paiknenud Struve meridiaanikaare üht punkti.

Saabunud tagasi Skrīverisse, jäid õpilased põnevusega ootama võistluse tulemuste teatavakstegemist. Suur oli rõõm, kui selgus, et viimase Baltimaade olümpiaadi parimaks tunnistati Anu-Liis Laar Hugo Treffner Gümnaasiumist, Taavi Rebane Tallinna 21 Kesk koolist 8. koht, Agu Bleive Hugo Treffneri Gümnaasiumist 10. Kristjan Jansons Hugo Treffneri Gümnaasiumist 12., Marten Kauküla Tallinna Reaalkoolist 13., Joosep Sõnajalg 15. ja Taavi Pipar 17. mõlemad Tallinna Reaalkoolist.

Baltimaade olümpiaad oli pikka aega meie parimatele õpilastele ainsaks võimaluseks võistelda Eestist väljaspool, sest rahvusvahelisest olümpiaadist ei olnud veel võimalik osa võtta. Alates 2004. aastast muutus see üritus niiöelda rahvusvahelise võistluse „eelvooruks” – Baltimaade võistluse parimad said edasipääsu rahvusvahelisele olümpiaadile.

Selle aja jooksul tegi võistlus läbi päris korraliku arengu, muutudes lõpuaastail juba üsna rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi sarnaseks. Kirjaliku töö esialgsetest kaardikohanimede ja faktiküsimustest kasvasid välja võrdlusi, analüüsi ja järeldusi nõudvad ülesanded, küsimused tõlgiti inglise keelde, mis välistas ebatäpsused küsimuste tõlkes iga riigi emakeelde. Maastikuvõistlus muutus iga korraga tõsisemaltvõetavaks ja asjalikumaks, ajapikku suurenes ka osavõistluste arv. Žürii liikmetena olid olümpiaadi esimestel aastatel kaasas õpetajad: Ülle Vänto Tallinna Üldgümnaasiumist, Elli Altin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, Siiri Seljama Vinni-Pajusti Gümnaasiumist. Hiljem otsustati, et õpilaste endi õpetajad ei tohi võistlusel kaasas olla. Sestpeale jäid õpilasi saatma Urmas Vessin Tartu Herbert Masingu Koolist ja Ülle Liiber TÜ geograafia instituudist.

Aitäh kõigile õpetajatele, kes õpilasi ette valmistasid ja teele saatsid ning taas koju ootasid.

Toimunud olümpiaade aitasid meenutada Siiri Seljama ja Urmas Vessin.

 

Kommenteerimine on suletud