Tule geograafiat õppima!

Tobleri seadus: kõigel on kõigega seos, kuid lähestikused
asjad omavad suuremat seost kui kauged

Tartu Ülikooli Geograafia õppekavale oodatakse õppima kõiki neid, keda huvitavad inimesed ja loodus nende tegevuses ja toimimises planeedil Maa. Kui tahate ühendada loodus- ja sotsiaalteaduslikku lähenemist matemaatilise mõtlemisega, või olete huvitatud mõnda neist mõtteviisidest sügavamalt uurima, eelkõige seda, kus asjad on ja mismoodi see asumine kusagil neid mõjutab, olete geograafia suunas kaldu. Geograafia uurimisteemad omavad kontakte pea kõigi olulisemate loodus- ja humanitaarteadustega, aga ka paljude tehnika ja kunstivaldkondadega. Huvid ulatuvad seejuures mikrotasandilt (nt aineringed) kuni globaalprobleemideni. Geograafide olulisim töövahend uurimiste läbiviimiseks on kaart, mille kasutamise ja valmistamise oskustele pöörab õppekava olulist tähelepanu.

Mida õpitakse?

Nagu LOTE-s tervikuna, on õpingud moodulipõhised. Omandatakse üldisemad loodusteaduslikud ja geograafia alusteadmised, mille järel võib keskenduda ühele kolme õppetooli esindatavaist suundadest:

Geoinformaatika ja kartograafia suunas omandatakse maamõõtmise, kaartide valmistamise ja ruumianalüüsi ning andmetöötluse oskused. Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suunas demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia ning planeerimise alused. Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia suunal laia valdkonna mulda, vett, ilmastikku, elusloodust ja ökoloogiat puudutavaid aineid. Nii, nagu on väga lai omandatavate ainete diapasoon, on ka õpingud vormilt mitmekesised. Loengute kõrval saavad üliõpilased osaleda arutelu-seminarides, sooritada iseseisvaid uurimistöid, võtta osa e-õppe kursustest. Suure osa moodustavad praktilised tööd, eriti värvikad neist toimuvad suvel välipraktikatena. Aktiivsemad tudengid pääsevad ka ekspeditsioonidele, saavad osa teaduskonverentsidest või kaasa aidata ühiskonnaelu korraldamisele.

Vabal ajal on paljud noorgeograafid tegevad Tartu Üliõpilaste Loodukaitseringis (Facebook) ja üle maailma noorgeograafe ühendavas klubis EGEA (EGEA-Tartu ja nende Facebook) ning osalevad aktiivselt erinevatel matkadel, seminaridel jt. üritustel.

Edasiõppimise võimalused

Bakalaureusekraadi omandanud inimene omab edasiõppimiseks piisavaid alusteadmisi matemaatikast, loodus- ja ühiskonnateadustest, mõistab geograafia põhivaldkondade üldisi printsiipe ja teooriaid, tunneb Eesti loodust ja regionaalseid iseärasusi, teab peamisi loodus- ja ühiskonnateaduste uurimismeetodeid ning mõistab teadusliku meetodi olemust, oskab erialaseid andmebaase kasutades iseseisvalt teadmisi koguda, neid kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning suudab analüüsida oma erialaga seonduvaid probleeme. Magistrikraad lisab süsteemse ülevaate ja süvendatud teadmised oma valitud suunast, oskuse rakendada omandatud teadmisi erialaste probleemide lahendamisel ja suutlikkuse väljendada oma üldistatud teadmisi ning neid avalikul esinemisel kaitsta. Magistrikraadiga lõpetanu on valmis töötama erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Võimalikud töökohad

Geograafia õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus-ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega. Levinud on ka keskkonnaga seotud ametid, keskkonnakaitse ja –korraldus, keskkonnamõjude hindamine ja konsultatsioonid. Geograafid leiavad rakendust kaardifirmades ja maamõõdubüroodes, geoinfospetsialistidena, analüütikutena, konsultantidena riigi-, omavalitsuse või eraettevõtetes. Suur osa jätkab ka haridus- ja teadussüsteemis õpetajatena, uurijatena, hariduselu korraldajatena.

Vastuvõtutingimused: BAKALAUREUSEÕPE

Kommenteerimine on suletud