Loe ka 1996-2009 toimunud Baltimaade olümpiaadide kohta.
Eesti geograafia olümpiaadidest
1966. a. märtsis korraldasid Haridusministeerium, Tartu ülikooli geograafiaosakond (nüüd geograafia instituut) ja Eesti Geograafia Selts Tartus esimese geograafiaolümpiaadi lõppvooru. Pärast seda peeti jõukatsumisi maateaduse tundmises kaua kesksuvel ning iga kord erinevates kohtades, enamasti Lõuna- ja Ida-Eestis, aga on oldud ka Tõstamaal ja isegi Sõrve poolsaarel.
Lõppvooru, mida peeti kahes vanuserühmas, pääses kas eduka esinemisega uurimistööde konkursil või vastamisega ajalehes avaldatud küsimustele. Viimased nõudsid loodusvaatlusi ja tööd kirjandusega. Alati sai lõppvooru palju tugeva geograafiaõpetusega koolide (Tartu 5., Kiviõli 1., Pärnu 2., Lihula ja Kanepi keskkooli) õpilasi. Samas ei olnud paljud rajoonid-linnad üldse esindatud. 
Olümpiaadi omapäraks sai seotus loodusega. Kirjaliku teadmiste ja oskuste kontrolliga oli punktiarvestuses võrdväärne geograafiliste väliuurimiste elementidega maastikuvõistlus. Kavas olid lühimatkad ja ekskursioonid, millel nähtut-kuuldut kontrolliti üldarvestusse mineval viktoriinil. Punkte saadi ka orienteerumisvõistluselt. Ööbimine telkides ja lõkkeõhtu pakkusid osavõtjaile laagrimuljeid.
Esimese 16 olümpiaadi (1965-1987) korraldusest, küsimustest-ülesannetest ja tulemustest (iga rühma 10 paremat) on lähemalt kirjutatud järgmistes raamatutes:
Benno, A. ja Raik, A. Esimesest kümnenda geograafiaolümpiaadini. 1965-1975. Tallinn, 1981. 115 lk.
Mardiste, H. Üldhariduskoolide geograafiaolümpiaadid aastail 1977-1987. Tartu, 1988. 84 lk.
Olümpiaadide peakorraldajad on olnud Ants Raik (1966-1979), Heino Mardiste (1981-1991) ja Ülle Liiber (1994. a. alates).
Mitmel korral on muudetud olümpiaadi korraldust. Alates 1993. aastast hakati maakondades-linnades korraldama eelvoore, kust iga maakonna kolme vanuserühma (A vanuserühm 10.-12. klass, B vanuserühm 8.-9. klass ja C vanuserühm 7. klass) tublimad pääsesid lõppvooru. Mõne aasta pärast hakati koostama eelvooru tulemuste alusel iga vanuserühma üldist pingerida ja lõppvooru kutsuti iga vanuserühma kõige paremad õpilased. Selle tulemusena vähenes olümpiaadi lõppvooru haardelisus, kuid ühtlustus võistlema kutsutud õpilaste tase ja suurenes konkurents esikohtade pärast. Taolise muutuse vajalikkuse tingis ka vanema vanuserühma kolme parema õpilase konkursiväline sissepääs Tartu Ülikooli geograafia instituuti. Muutused toimusid ka vanuserühmade piiritlemises. Alates 1997. aastast moodustasid C vanuserühma 7.-8. klassi õpilased ning 1999. aastast hakati võistlema neljas vanuserühmas.
Neljal viimasel aastal on paralleelselt maakonnavooruga toimunud ka õpilaste geograafiaalaste uurimustööde konkurss. Parimate uurimustööde koostajad (kõigist vanuserühmadest kokku 10-12 õpilast) on kutsutud osalema 
olümpiaadi lõppvooru, kus neile on antud võimalus oma tööga esineda ka väikesel õpilastööde konverentsil. Siiski on aeg näidanud, et taoline kahe võistluse paralleelne toimumine ei õigusta ennast ja edaspidi on kavas uurimustööde voorust loobuda.
1996. aastast hakkas toimuma Läti Haridusministeeriumi eestvedamisel Baltimaade geograafiaolümpiaad. Esimene kohtumine toimus Riias 1. -4. oktoobrini. Baltimaade II geograafiaolümpiaad korraldati Tartus ja III Vilniuses 1999. aasta mais.
